Selleks, et edasisele jutule põhi all oleks, räägime alustuseks mõne sõnaga miks üldse mootoris õli kasutatakse. Teie autode mootorites kasutatava õli põhiline funktsioon on selle komponentide omavahelise hõõrdumise vähendamine läbi nende määrimise. Seda seetõttu, et hõõrdumine tekitab suurenenud kuumust ning takistab mootori komponentide liikumist, mis omakorda toob kaasa suurenenud kulumise. Õli funktsioon selle kõige keskel on komponentide üksteisest eraldamine, nii tõuseb mootoritöö jõudlus ning efektiivsus. Efektiivselt töötav mootor on jällegi kütusega heldem ning tühjendab kütusepaaki aeglasemalt.

Aga autod ei ole koguaeg sõidus ning seisva mootoriga auto puhul voolab õli mootorikomponentide pealt hoopiski maha. Kui siis taas aeg sõitu minna ja auto käivitatakse, toimub lühidalt mootori töö suhteliselt kuivas keskkonnas ning hõõrdumine on väga kõrge. See seletabki seda miks suurim mootoriosade kulumine toimub just käivitamise hetkel, kui liikumist alustavad komponended ei ole veel õlikihti uuesti peale saanud.

 

Mida tähendab viskoossus

Suurim erinevus mootoriõlide vahel on nende viskoossuse tase. Viskoossust võib teisiti nimetada paksuseks või ka venivuseks. Seda kirjeldatakse numbritega (30, 40, 60 jne – mida suurem number, seda paksem ja kõrgem viskoossus). Viskoossus tähendab antud juhul seda, kui kiiresti antud õli teie mootoris ringi liigub. Paksemad ja kõrgema viskoossusega õlid voolavad aeglasemalt, mistõttu liiguvad need ka mootoris aeglasemalt ringi.

 

Kõrgema ja madalama viskoossusega õlid

Kui õli on kõrgema viskoossusega tähendab see, et mootori töötamise ajal pakub antud õli teie mootori komponentidele rohkem määret ning seeläbi ka kõrgemat kaitset. Paraku on selle hind just käivitamisel suurem ajakulu mootoriosade katmisel õliga, mis oma paksusest tulenevalt nii kiiresti mootoris ringi käima ei taha hakata. Seega sõitmise ajal on paksem õli parem, aga nagu eelnevalt sai öeldud on suurim mootoriosade kulumine tingitud just käivitamise hetkel toimuvast hõõrdumisest, seega on sellistel õlidel ikkagi nii oma tugevus kui ka nõrkus.

Teises äärmuses olevate madalama viskoossusega õlide puhul on pilt sisuliselt täpselt vastupidine. Antud õlid voolavad läbi mootori kiiremini ja mootori kuivalt töötamise kestvus on minimaalne, aga seevastu pakuvad need vähem õlitust mootori töötamise ajal.

 

Mis siis lahendus on

Siiski ei tähenda see nüüd seda, et peabki valima kahe halva vahel. Tänapäevaste õlide puhul on viskoossuse kohta käivaid numbreid mootoriõlide juures mitu, näiteks 10W-40 kujul. See tuleneb sellest, et nendel õlidel on erinevad omadused sõltuvalt temperatuurist. Lisandunud number käib koos tähisega W. Mida väiksem number on W ees, seda madalam on mootoriõli viskoossuse tase mootori käivitamisel – see tähendab, et käivitamisel liigub mootoriõli kiiremini mööda mootorikomponente laiali. Samas kui mootoritemperatuur tõusma hakkab muutub ka selle õli viskoossuse tase kõrgemaks ning pakub seetõttu kõrgema viskoossusega õlidele vastavalt rohkem määret ja kõrgemat kaitset töötavale mootorile. Sellega on suudetud viia minimaalseks mootori komponentide kulumine nii käivitamisel kui ka töötamise ajal.

Õnneks ei pea enda autole sobiva viskoossusega õli ise valima, vaid see on autotootja poolt juba paika pandud. Sellest aga tasub kinni pidada, sest tänapäevased mootorid on disainitud töötama väga spetsiifilistel tingimustel ning õige mootoriõli on teie auto pikaealisuse juures äärmiselt tähtis.

Categories:

No responses yet

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga